Smaragdid on vääriskivid, berülliumrühma mineraalid. Neid kaevandatakse kõikjal maailmas, kuid kõige väärtuslikumaid eksemplare leidub väga vähestes riikides, mille hulka kuulub ka Venemaa.

Smaragdid on inimkonnale tuntud juba iidsetest aegadest. Need on kui talismanid ja abielutruuduse sümbolid, inimesed on uskunud nende maagilistesse omadustesse ning tänapäeval on need kalliskivid ka nõutud investeerimisvara.

Selles artiklis anname ülevaate smaragdide kaevandamise kohta: kuidas tekivad maardlad, millistes riikides leidub kõige haruldasemaid ja väärtuslikumaid kive ning mis määrab selle rikkaliku rohelise kalliskivi maksumuse.

Lühike ekskursioon smaragdide ajalukku

Esimene ajalooline smaragdide mainimine pärineb 4. aastatuhandest eKr. Neid vääriskive levitati Babülonis, kus tol ajal asus juveelikaubanduse keskus. Lisaks on kindlalt teada, et smaragdid olid hinnatud ka Vana-Egiptuse kuninganna, Kleopatra, poolt. Just tema auks on nimetatud üks Araabia poolsaare suurimaid maardlaid – „Kleopatra kaevandusedˮ. Kui Vana-Egiptuse kuninganna tahtis kellelegi erilist tähelepanu osutada, kinkis ta sellele inimesele smaragdi, millele oli nikerdatud kuninganna portree.

Vana-Egiptuses kingiti smaragdist ehteid noortele tüdrukutele, kuna usuti, et see kalliskivi aitab hoida süütust. Samuti vahetasid erkrohelise kalliskiviga sõrmuseid ka armastavad paarid – nii andsid nad truudusvande.

Vanas Indias armastati ka smaragde. Eriti kõrgelt hindas neid Sultan Shah Jahan, kes ehitas Tadž Mahali. Ta kandis smaragdidega ehteid kui talismane. Kurb, kuid romantiline lugu Tadž Mahalist ja selle rajajast rõhutas nende vääriskivide seost tugeva armastuse ja lojaalsusega.

Rikkaliku ja erksa värvi tõttu omistasid inimesed smaragdidele müstilisi omadusi. Näiteks ühe legendi järgi oli Luciferi kroonis just see kivi. Kui see ingel aga paradiisist välja aeti, kukkus smaragd kroonist välja ja langes maale. Tark kivi ei tahtnud olla kurjuse sulaseks ja lahkus seetõttu oma peremehe juurest.

Tänapäeval kaevandatakse smaragde juba tööstuslikult, kuid need tekitavad endiselt legende ja lugusid.

Kus smaragde kaevandatakse

Smaragde leidub erinevat tüüpi kivimites. Selle põhjuseks on selle vääriskivi moodustumise füüsikaliste ja keemiliste protsesside mõningane „universaalsusˮ. Smaragdi lademeid ehk maardlaid on kolme tüüpi:

  • Pegmatiidi; 
  • Pneumatoliit-termaalne; 
  • Puistmaardla. 

Räägime neist lähemalt.

Smaragdide pegmatiidi lademed

Pegmatiidi lademetes leidub tavaliselt smaragde, millel pole sageli ehteväärtust. Neid vääriskive iseloomustab pleekinud värvus ja need on suure lisandite sisalduse tõttu sageli läbipaistmatud. Pegmatiidi lademetest leitud smaragdid ümarlihvitakse ja neist tehakse odavamaid ehteid.

Pegmatiidi maardlates leidub aga ka mitmest smaragdikristallist koosnevaid tükke, mis on kokku kasvanud ühel aluspinnasel, neid nimetatakse „druusiks“. Selliseid isendeid ei lihvita, vaid saadetakse kollektsioonidesse esialgses olekus. Nende maksumus ületab oluliselt lihvitud smaragdide maksumust.

Smaragdide pegmatiidi maardlad asuvad Põhja-Ameerikas ja Norras.

Smaragdide pneumatoliit-termaalsed lademed

Kvaliteetseid puhta värvi ja suure läbipaistvusega ehtesmaragde kaevandatakse just pneumatoliit-termaalsetes maardlates. Need vääriskivid ei sisalda lisandeid, neil on homogeenne struktuur ja nende keemiline valem sisaldab süsinikku, magneesiumi ja kroomi. Tänu oma puhtale värvile on need smaragdid juveeliturul kõrgelt hinnatud ning nende maksumus on sageli võrreldav teemantide omaga.

Smaragdide pneumatoliit-termaalsed lademed asuvad Uuralites, Colombias, Austraalias ja Brasiilias. Väikeseid maardlaid on leitud ka Aafrikast ja Indiast.

Smaragdide puistmaardlad

Puistmaardlad moodustuvad geotermaalse aktiivsuse kohtades ja kujutavad endast erinevate kivimite suurte fragmentide väljumist maapinnale. Just nende hulgast võibki leida smaragde. Kahjuks on valdaval enamusel juhtudest puistmaardlatest leitud kivid suhteliselt madala kvaliteediga ja väikese suurusega.

Puistmaardlaid leidub näiteks Brasiilias, Austraalias ja Zimbabwes. Need on aga seal leiduvate kivide madala väärtuse tõttu praktiliselt välja arendamata.

Mõned eriti suured smaragdide maardlad

Colombia maardlad

Colombia smaragde kaevandatakse eelkõige Cordillera idaosas. Arvatakse, et märkimisväärne osa vääriskividest viiakse riigist välja ebaseaduslikult, salakaubana, misjärel need „pestakseˮ ning müüakse Ameerika, Euroopa ja Jaapani juveelipoodides.

Hoolimata asjaolust, et Colombia maardlad kingivad ainulaadseid kive, seostatakse nimetatud riigis smaragdide kaevandamist tragöödiate ja kuritegevusega. Banditism, seaduserikkumised, karmid töötingimused – kohalikud kaevandused on kaugel „eetilisest tööstˮ. Riigis on isegi „smaragdimaffiaˮ.

Ent just Colombias kaevandatakse kõige puhtamaid ja säravamaid kive.

Colombia smaragdid on ühed kõige kallimad, need ei vaja reklaami. Colombia smaragdid on reklaamimata kaubamärgid, mis müüvad end ise. Suurimad ja vanimad Columbia maardlad on Muzo, Chivor ja Peñas Blancas.

Lisaks leiab siit ainulaadseid keeruka kristallivormiga Trapiche-smaragde – kristalli lõikele moodustub muster, mis meenutab ratast, lilleõit või lumehelvest.

Sambia maardlad

Aafrika lõunaosas asuvas Sambia riigis avastati hiljuti maardla, millest leiduvate smaragdide kvaliteet on võrreldav Colombia omadega. Kitwe linna lähedal asuvad Kagemi kaevandused peidavad endas tohutul hulgal vääriskive. Maardla avastati 2000. aastate alguses ning sellest ajast alates on Sambia end smaragditurul kindlalt sisse seadnud.

Sambia smaragde iseloomustab rikkalik värv ja kõrge läbipaistvus.

Brasiilia maardlad

Peaaegu veerand kõigist juveeliturul leiduvatest smaragdidest pärineb Brasiiliast. Neid kive iseloomustavad madal hind, kuid küllaltki atraktiivsed omadused. Need ei ole nii heledad kui Colombia ja Sambia kivid, neil on sageli kergelt kollane toon ja need on suhteliselt läbipaistvad.

Enamik Brasiilia maardlaid asub riigi idaosas. Neid arendavad eraisikud, kaevandades kive maapinnalt. Potentsiaalselt võib sügaval maa seest leida puhtamaid smaragde, kuid kohalikel otsijatel pole kaevanduste rajamiseks raha ning riik pole huvitatud vääriskivide kaevandamisele raha eraldamisest.

Suurim Brasiiliast leitud smaragd kaalus 57 500 karaati (11,5 kg). See müüdi maha üle miljoni dollari eest. Smaragdile pandi nimeks Teodora.

Uurali maardlad

Vene smaragde kaevandatakse Uuralites, kus suurimaks maardlaks on Malõševski kaevandus, mida on arendatud 1830-ndatest aastatest alates. Hinnangud näitavad, et siin on üle 60 tonni kalliskive.

Uuralites kaevandati smaragde Vene impeeriumi aegadel. Uurali smaragde peeti maailma parimateks. Nõukogude Liit pidurdas ja vähendas oluliselt maardla arengut, kuna riik vajas berülliumi – kaitsetööstuses kasutatavat metalli.

Nad hakkasid maardlaid arendama mitte smaragdide kaevandamiseks, vaid berülliumimaagi tootmiseks, kusjuures seda kaevandati puurimise ja lõhkamise teel, mis on vääriskivide puhul täiesti vastuvõetamatu. Seetõttu muutus smaragdi kvaliteet 20. sajandil oluliselt halvemaks. Need aga, kes müüsid Colombia ja Brasiilia smaragde, kasutasid seda ära. Nad rääkisid, et Uurali maardlad on ammendatud. Tegelikult aga oli halb kvaliteet tingitud kaevandusmeetodist. Plahvatused põhjustasid hinnaliste kristallide hävimise ning selle leitud jäänused olid tugevalt mõranenud. Pärast NSV Liidu lagunemist üritati kaevandada smaragdi toorainet, kuid neil aastatel toimus riigis laos ja Uurali kaevandused liikusid palju kordi käest kätte välisettevõtetele. Paljud maardlad hävitati, et mitte tekitada konkurentsi juba töötavatele Lõuna-Ameerika maardlatele. Alles siis, kui riik need ettevõtted uuesti natsionaliseeris, algas mingi töö smaragdide kaevandamisega.

Pärast Vene Föderatsiooni iseseisvumist taastati smaragdide kaevandamine täielikult.

Uurali smaragde peetakse endiselt üheks parimaks kalliskiviks planeedil. Neid iseloomustab rikkalik rohuroheline värvus ja hämmastav läbipaistvus. Suuri, küllastunud värvuse ja kõrge puhtusastmega Uurali smaragde hinnatakse rohkem kui teemante.

Uurali smaragdid on üsna haruldased, neid pole turul kuigi palju, kuid need on olemas, need on nõutud ja nende hind kasvab.

Egiptuse ja teiste riikide maardlad

Egiptuse ja Araabia poolsaare maardlad on ühed esimesed inimkonnale teadaolevatest. Nende areng algas juba enne meie ajastut. Tänapäeval kaevandatakse smaragde Zabara jalamil ja El Quseiri linna lähedal asuvates maardlates.

Samuti toimub aktiivne smaragdimaardlate arendamine Mosambiigis, Lõuna-Aafrikas, Namiibias, Ukrainas, Kasahstanis, Afganistanis ja Madagaskari saarel.

Kuidas smaragde kaevandatakse

Smaragdide kaevandamine võib toimuda kas avatud meetodil või kaevandustes. Esimene meetod sobib maapinnal asuvate vääriskivide maardlate arendamiseks. Nii kaevandatakse smaragde näiteks Brasiilias, kus kasutatakse aktiivselt füüsilist tööd – inimesed otsivad kalliskive ja sorteerivad pinnast, laskumata seejuures sügavustesse.

Samamoodi kaevandatakse smaragde Colombias, kus töölised peavad vääriskivide otsimiseks kulutama sageli 16 töötundi. Avatud meetodit kasutati ka Malõševskoje maardlas kuni 1970. aastateni, kuid siis algas süvendamine.

Tänapäeval kasutatakse Malõševskoje ja paljudes teistes maardlates suletud meetodit – kaevanduste arendamist. Näiteks Uuralites võib nende sügavus ulatuda 300 meetrini. Samal ajal kasutatakse laialdaselt ka automatiseerimist, et tagada kaevuritele ohutust. Muidugi nõuab suletud (sügav) meetod märkimisväärseid kulutusi, kuid sel viisil on võimalik leida kõige väärtuslikumaid ja kallimaid kive.

Kaevanduste arendamisel võib kasutada ka lõhkeaineid. Need paigutatakse viisil, et detonatsioon ei kahjustaks vääriskive. Saadud pinnas saadetakse seejärel tehasesse, kus smaragdid eraldatakse kividest ja savist.

Kogutud vääriskivid läbivad testimise ja eksperthindamise, misjärel saadetakse need turule lihvimiseks ja müügiks.

Millest sõltub smaragdi hind

Smaragdide väärtuse määrab nende värvus ja selgus. Kõige kallimad kivid on rikkalikult rohelised või erkrohelised, ilma lisanditeta ja läbipaistvad.

Samuti mõjutavad smaragdi hinda:

  • Päritolu riik; 
  • Lihvi tüüp ja kvaliteet; 
  • Suurus (sel juhul tõuseb hind mittelineaarselt, kuna suured kivid on vähem levinud kui väikesed) 
  • Gemoloogiliste uuringute läbimine ja sertifitseerimine.

Seejuures on smaragdi ostmisel oluline seda õigesti kontrollida. Suured kivid, millel puuduvad täielikult inklusioonid, võivad olla laboratoorset päritolu. Neid hinnatakse vähem kui looduslikke. Samuti võite küsida müüjalt gemmoloogialabori tõendit – sellele dokumendile on märgitud kõik kivi omadused, sageli on toodud ka smaragdi maardla. 

Kõrgeima kvaliteediga looduslike smaragdidega ehteid saate osta meie poes